Gert – Laiformaat.ee

Eriviimistlused – kohtlakk, foolium, surutrükk

Gert — Fri, 27 Mar 2015 08:26:41 +0000

Keerulisemate trükiste puhul puutume teinekord kokku eriviimistlustega, mis annavad lõpptulemusele visuaalseid efekte. Trükiettevalmistuse seisukohalt ei ole suurt vahet, millise tehnikaga meil tegemist on, piisab joonisest kas kujundusfaili peal või eraldi failina. Silmas peab vaid pidama mõningaid tehnilisi nüansse: ükskõik, kas me kasutame erilahenduse märkimiseks spot- või protsessvärvi, peab meil tegemist olema 100% värvihulgaga, samuti võime märkimiseks kasutada 1-bitist pikselgraafikat. Juhul kui erilahendused […]

The post Eriviimistlused – kohtlakk, foolium, surutrükk appeared first on Laiformaat.ee.

ISO Paberi suurused

Gert — Thu, 19 Mar 2015 15:03:57 +0000

Allpool olevast tabelist leiad A,B ja C seeria ISO Paberi suurused. Näiteks: A4 on 210x297mm.

The post ISO Paberi suurused appeared first on Laiformaat.ee.

Rastergraafika vs. Vektorgraafika

Gert — Wed, 18 Mar 2015 18:02:27 +0000

The post Rastergraafika vs. Vektorgraafika appeared first on Laiformaat.ee.

Peamised nõuded trükifailidele

Gert — Tue, 17 Mar 2015 18:02:49 +0000

Resolutsioon Resolutsioon peaks olema soovitatavalt 200-300 dpi. Selline resolutsioon tagab trükis hea pildi teravuse ja kvaliteedi Värviruum Värviruum peab reeglina olema CMYKis ja ICC profiile ei tohi olla kaasa pandud. Suuremates trükikodades, kus värvihaldust ise korraldatakse, sobivad ka teistes värvuumides tehtud PDF-id. Siis peavad PDF-id vastama PDF/X-3 või PDF/X-4 standardile. Sel juhul võidakse ka ICC profiilid kaasa panna. Fondid Kõik […]

The post Peamised nõuded trükifailidele appeared first on Laiformaat.ee.

Tindipritsprinterid

Gert — Sat, 14 Mar 2015 12:02:29 +0000

Tindiga printimise tehnoloogia jagatakse kaheks: katkematu tindipritsega jugaprinterid (continous inkjet) ja tindipiiskadega piesoprinterid (drop-on-demand inkjet). Jugaprinterites pihustatakse tillukesed tinditilgad düüsidest paberi suunas. Tinditilkade voog juhitakse enne paberipinda läbi magnetvälja, kus mittevajalikud tilgad kursist kõrvale kallutatakse ja need ei jõua paberile vaid tagasi tindipaaki. Vajalikud tinditilgad jõuavad paberile ja moodustavad kujutise. Sellise meetodiga ei saa tekitada erineva suurusega tavalisi rastripunkte ja seetõttu saab pooltoone […]

The post Tindipritsprinterid appeared first on Laiformaat.ee.

Laserprinterid

Gert — Sat, 14 Mar 2015 11:43:22 +0000

Digitrüki kõige suurem tehnoloogia liik on kserograafia (ka kuiv elektrofotograafia; seda tuleb eristada tsüanograafiast – kopeerimismeetodist, kus kasutatakse vedelaid ilmutikemikaale). Üldlevinud on ka nimetus laserprintimine. Seda tehnoloogiat kasutavad enamikud tänapäeva koopiamasinad, laserprinterid ja faksiaparaadid, kus kasutatakse tavalist paberit. Tööprintsiibi esimeses sammus antakse trumlile kantud valgustundliku materjaliga pinnale magnetlaeng. Siis valgustatakse laseri või LED-valgusega trumlile kujutis. Valguse mõjul kujutise kohas trumli pinna magnetiseeritud olek […]

The post Laserprinterid appeared first on Laiformaat.ee.

Digitrükist üldisemalt

Gert — Sat, 14 Mar 2015 11:12:42 +0000

Väikeste tiraažide korral võistleb digitrükk väga edukalt traditsiooniliste trükitehnoloogiatega. Juba praegu ei ole alati selge, milline tehnoloogia võiks olla kõige otstarbekam mõnele konkreetsele trükitööle. Alati tuleks kaaluda mitmeid faktoreid, et määrata millist tehnoloogiat kasutada: näiteks tootmise ökonoomsus, trükiarv ja alusmaterjali saadavus ning kvaliteet. Üldiselt saab öelda, et trükitehnoloogiad, mis põhinevad trükivormil on hääbumas ning digitrükitehnoloogiad ja võrgupõhine meedia tulevad asemele. Kuid siiski on […]

The post Digitrükist üldisemalt appeared first on Laiformaat.ee.

Ofsettrükk ehk tasapinnaline trükk

Gert — Fri, 13 Mar 2015 19:07:54 +0000

Tasapinnalise trükiviisi korral on trükkuvad ja mitte-trükkuvad kujutised samal tasapinnal. See trükiviis jaguneb kivitrükiks (litograafia), ofsettrükiks, kollotüüpiaks ja dilitomenetluseks. Kivitrükk on tänapäeval kõige levinuima trükimeetodi – ofsettrüki- eelkäija. Pooltoonideta kollotüüpia, mida tihti nimetakse ka fototüüpiaks, on kasutusel kunsti väikesetiraažilises reprodutseerimises ja paljundamises. Dilitomenetlus oli algselt kasutusel ajalehtede trükkimises. Ajalehti trükiti siis niisutussektsiooniga kõrgtrükirullimasinates ofsettrükivormidega. See ajutine trükiviis hääbus rulliofsettrüki kasutuselevõtuga. Litograafia […]

The post Ofsettrükk ehk tasapinnaline trükk appeared first on Laiformaat.ee.

Mis on Pantone Spot ehk Pantone Matching System (PMS)

Gert — Wed, 11 Mar 2015 20:24:34 +0000

USAs asub Pantone Inc peakorter. Selle firma kõige tuntum kaubamärk on Pantone Matching System (PMS), millest on saanud globaalne standardvärvisüsteem trükitööstuses. Tegemist on valmis segatavate ehk spot värvidega ja neid kasutatakse enamasti firmagraafika trükkimisel, kus on oluline täpselt õige värvuse saavutamine – näiteks kirjaplangid, visiitkaardid, ümbrikud, aga ka postmargid ja turvatrükised. Kindla Lab-i väärtusega trükivärvi nimetatakse spot-värvideks. Spot-värvidega saab trükkida selliseid […]

The post Mis on Pantone Spot ehk Pantone Matching System (PMS) appeared first on Laiformaat.ee.

Kuidas teha ilusat gradienti

Gert — Wed, 11 Mar 2015 15:38:07 +0000

Tänapäeva väga levinud nn “poeetiliste” kujunduste meelisrakenduseks on gradient, mis võib aga ühel hetkel tekitada mõningaid trükitehnilisi probleeme. Kui meil on tegemist gradiendiga, kus üks värv läheb üle valgeks (paberi värviks), siis peaksime arvestama tõsiasjaga, et paber ei kannata ja ofsettehnoloogia üldjuhul ei võimalda trükkida väikemat rastripunkti kui 3-4%, nii võib juhtuda, et gradiendi sellises piirkonnas lõpeb värviinfo järsku ära ning sujuva […]

The post Kuidas teha ilusat gradienti appeared first on Laiformaat.ee.